Kuigi see kõlab halvasti, peaks see lõppkokkuvõttes tooma kaasa soodsamad akud kõigele – alates autodest kuni statsionaarse salvestamiseni.
Möödunud aastal oli globaalne nõudlus liitiumioonakude järele, mida kasutati elektriautodes ja paiksetes salvestusrakendustes, umbes 950 gigavatt-tundi (hindab BloombergNEF). Samal ajal oli kogu akude tootmisvõimsus peaaegu kolmekordne, umbes 2600 GWh.
Sama allika kohaselt peaks järgmise aasta lõpuks olema ülemaailmne akutootmisvõimsus 7900 gigavatt-tundi ehk 7,9 teravatt-tundi, samas kui prognooside järgi tuleb välja nõudlus vaid 1,6 TWh. Teisisõnu, meil on silmas tarneahel, mis võib toota viis korda rohkem liitiumioonakusid, kui elektrisõidukite ja salvestusrakenduste jaoks vaja on. Mida sellega peale hakata?
Esiteks tuleb märkida, et ennustatavat akutootmisvõimsust tõenäoliselt ei saavutata. Bloombergi teatel on suur osa sellest kas graafikust maas või tühistatakse. See on tingitud sellest, et mõned akutootjad on lihtsalt suuremate tegijate poolt ärist välja pressitud ja teised tarneahela osad ei suuda nii kõrget tempot hoida.
Ometi on tõsiasi see, et maailma akutootjad jätkavad oma tootmisvõimsuse suurendamist aja jooksul, et sammu pidada elektrisõidukite ja paikse salvestuse eeldatava nõudlusega. Seda seetõttu, et mitmed riigid üle maailma, sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liidu liikmesriigid, on kehtestanud sõiduautodele järkjärgulised süsinikdioksiidiheite vähendamise eeskirjad, mida saab saavutada aku- või vesinikkütusega sõidukite osatähtsuse suurendamisega.
Hiina on akutootmises globaalne liider ja jääb selleks ka lähitulevikus, meeldib see meile või mitte. Kaks maailma suurimat tegijat, CATL ja BYD, jätkavad miljardite investeerimist teadus- ja arendustegevusse, tuues turule uusi ja paremaid tooteid.
Ka Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia (välja arvatud Hiina) suurendavad lähima kahe aasta jooksul oma akutootmisvõimsust.
See kõik võib tunduda hirmutav, kuid kokkuvõttes on sellest kasu lõppkasutajatele. Ja suurim kasu neist kõigist on see, et elektriautode akude hind jätkab langemist, võimaldades autotootjatel turule tuua soodsamaid autosid.
BloombergNEF andmetel langes eelmisel aastal liitiumioonakude pakkide keskmine hind võrreldes 2022. aastaga 14%, ulatudes elektribussi, elektrilise kaubiku, sõiduauto ja paikse salvestuse segmentide puhul 141 dollarini kWh kohta. 2019. aastal oli keskmine hind 258 dollarit kWh kohta.
Hiina CATL loodab 2024. aasta lõpuks liitiumioonakude elementide hinna alla 60 dollari kWh kohta viia. See on vähem kui pool eelmise aasta keskmisest.
Hiinas on juba olemas oma osa odavatest, lihtsatest elektrisõidukitest, mida saab osta 10 000–15 000 dollari eest. Ameerika Ühendriikides veel päris seal ei olda, kuid tulevased mudelid nagu algtaseme Chevrolet Equinox EV, VinFast VF3 ja Kia EV3 kindlasti alandavad elektriautode sisenemishinda Ameerikas. Lisaks veel mitmete autotootjate järgnevate viie aasta jooksul plaanitud arvukatele mudelitele.
