Elektriauto laadimine

Elektriautod on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks. Seda eelkõige just tänu nende keskkonnasõbralikkusele, madalamatele ülalpidamiskuludele ja tehnoloogia kiirele arengule. Üks peamisi küsimusi, mis inimestel elektriauto soetamisel tekib, on seotud auto laadimisega. Nimelt seoses sellega, et kuidas seda teha ning milliseid vahendeid selleks kasutada. Järgnevas artiklis vaatleme põhjalikult kõiki olulisi aspekte, mida elektriauto laadimise kohta teadma peaks.

Eesti elektriautode kiirlaadimise võrgustiku kohta leiab infot siit.

Kas laadija või laadimisseade?

Oluline on teada, et laadija on elektriautosse juba sisse ehitatud ja seda kutsutakse ka “pardalaadijaks“. Seinal või maas asetsev karp ja sellest välja ulatuv juhe, mis autosse ühendub on korrektsena nimetatud “laadimisseade“. See on oluline, sest ka autosisene laadija ise on laadimisvõimsuse poolest piiratud. Kui proovime laadida autot 22 kW võimsusega, millesse ehitatud aku võimaldab laadimist vaid 11 kW võimsusel, jääb laadimine piiratuks 11 kW-ga.

Lisaks tasub teada, et kui laadimisseade kodus ei oma teatud tarkasi funktsioone nagu “börsihinna jälgimine” või “vehicle-to-grid (V2G)”, saab need tihti asendada ka kolmanda osapoole appiga (nt Gridio), mis suhtleb pardalaadijaga ning aitab laadimist reguleerida mitmel erineval moel. Aplikatsiooni kasutamisel tasuks uurida selle ühilduvust teie autoga. Osade mudelitega on ühilduvus veel arengujärgus ja on lihtsam investeerida targa funktsiooniga kodulaadijasse.

Elektriauto laadimiskiirused

Elektriautode laadimine võib toimuda erineva kiirusega, olenevalt laadimisvõimalustest ja -infrastruktuurist. Laadimiskiiruse mõistmiseks on oluline teada kolme peamist tüüpi laadimist: 120 V madalpinge laadimine (Tase 1), kodulaadimine (Tase 2) ja avalik kiirlaadimine (DC kiirlaadimine).

Tase 1 Laadimine:

Internetist lugedes kirjutatakse tihti Tase 1 laadimise kohta. Eestis ja mujal Euroopas esimese taseme laadimist õnneks ei eksisteeri. Esimese taseme laadimiseks nimetatakse 120 V pingega, 1-faasilises vooluvõrgus laadimist. Tase 1 elektriauto laadimine kehtib vaid Ameerikas ja veel mõnes üksikus riigis kus tavaline majapidamisvool on 100-130 V. See on kõige aeglasem laadimise tüüp.

Tase 2 Laadimine:

Teise taseme laadimine on tavaline kodulaadimine AC ehk vahelduvvooluahelas. Seda kas siis 1-faasilisest seinapistikust (230 V) või ühendatuna 3-faasilisse tööstusvoolu (400 V).

  • Kiirus: 3.7 kW kuni 22 kW.
  • Aeg: tavaliselt 3-6 tundi täielikuks laadimiseks, sõltuvalt auto aku mahutavusest ja pardalaadija võimekusest.
  • Seadmed: paigaldatav või mobiilne (seinapistikusse ühendatav).
  • Kasutus: Sobib igapäevaseks kasutamiseks ja pikemateks sõitudeks, võimaldab öö jooksul aku täielikult laadida.

Kodus vahelduvvooluga elektriauto laadimine ehk Tase 2 laadimisega on vastava seadmega maksimaalne võimekus 22 kW. Seda võimaldavad veel siiski vähesed autod nagu Renault Zoe, BMW i3, Tesla Model S ja Tesla Model X. Nagu eelnevalt mainitud siis on autosse sisseehitatud laadija see, mis määrab maksimaalse laadimiskiiruse. Üldiselt võimaldavad uued mudelid 11 kW laadimist, mis tähendab, et keskmise elektriauto 50 kWh aku puhul võtab täis laadimine aega umbes 5 tundi.

Tase 3 Laadimine DC Kiirlaadimine:

Tihti võib lugeda Tase 3 laadimise kohta, tegelikult Tase 3 laadimist kui sellist ei eksisteeri. Selle all mõeldakse DC ehk alalisvooluga kiirlaadimist. Sellised laadijad eksisteerivad reeglina vaid avalikes laadimispunktides, sest koju selle paigaldamine muutuks absurdselt kulukaks.

  • Kiirus: 50 kW kuni 350 kW, sõltuvalt laadimisjaamast ja autost.
  • Aeg: 20-30 minuti jooksul 80% aku laadimiseks, laadimiskiirus võib väheneda pärast 80% täitumist aku kaitseks.
  • Seadmed: Avalikud kiirlaadimisjaamad mis kasutavad otsevoolu (DC).
  • Kasutus: Sobib pikemate sõitude ja maanteereiside jaoks, kus on vaja kiiresti akut laadida.

Vähesed DC kiirlaadimisjaamad nagu näiteks IONITY (Eestis 2 jaama) võimaldavad maksimaalset väljundit 350 kW mis on võimalik veel vaid üksikute mudelite puhul. Keskmise auto puhul võtab kiirlaadimine aega 17 kuni 52 minutit.

On oluline märkida, et mitte kõik elektriautod ei toeta kõiki laadimiskiirusi, ja mõned vanemad või odavamad mudelid võivad olla piiratud ainult 2. taseme laadimisega. Seega laadimiskiirus sõltub auto akusüsteemist ja laadimisvõimsusest, mis on autole paigaldatud. Kindlasti tuleks tutvuda konkreetse auto tehniliste andmetega ja valida sobiv laadimisvõimalus vastavalt oma vajadustele.

Viimaks mõjutab laadimiskiirust ka aku temperatuur. Elektriautodesse on ehitatud kaitsefunktsioonid, mis piiravad külma aku laadimiskiirust. Siin Eestis on see muidugi eriti aktuaalne, sest madalatel miinuskraadidel võib elektriauto laadimine märgatavalt kauem aega võtta.

Laadimise hind

Kui palju maksab elektriauto laadimine?

Elektriauto laadimise maksumus sõltub elektri hinnast, laadimise efektiivsusest ja auto akumahtuvusest. Kodust laadimisel on maksumus tavaliselt madalam, kuna elektri hind on soodsam. Avalikes laadimisjaamades võib hind olla kõrgem, eriti kiirlaadimise puhul.

Siinkohal toon näite, kuidas seda arvutada. Märkus: artikli kirjutamise hetkel oli elektri börsihind täpselt 12.03 senti/kWh.

Oletame, et meil on elektriauto, mille akumahtuvus on 50 kWh ja laadimise efektiivsus on 90%. Efektiivsus arvestab sisse laadimisel tekkivad kaod, näiteks soojust.

Laadimise kulu (ilma efektiivsuseta) = Akumahtuvus (kWh) * Elektrihind (sent/kWh) / 100 (muundamiseks eurodeks).

Laadimise kulu (efektiivsusega) = Laadimise kulu (ilma efektiivsuseta) / Laadimise efektiivsus.

Seega, kui elektrihind on 12.03 senti/kWh, siis:

Laadimise kulu (ilma efektiivsuseta) = 50 kWh * 12.03 senti/kWh / 100 = 6.015 eurot.

Laadimise kulu (efektiivsusega) = 6.015 eurot / 0.9 = 6.683 eurot.

Niisiis, antud juhul maksaks keskmise elektriauto (50 kWh akuga) täis laadimine umbes 6.68 eurot, arvestades 12.03 senti/kWh elektrihinda ja 90% laadimise efektiivsust. Tuleb märkida, et see on ligikaudne arvutus ja tegelik kulu võib sõltuvalt mitmetest teguritest erineda.

Märkus. Siinkohal on arvestatud ainult elektrikulu hinda. Kui laadida avalikuks laadimiskohas, lisandub sellele ka vahendaja tasu.

Laadimiskaabel ja pistikud

Enamik elektriautosid kasutab standardseid laadimiskaableid ja pistikuid. Eestis ja mujal Euroopas on selleks Type 2 otsik kodulaadimiseks ja CCS otsik DC kiirlaadimiseks. On ka erandeid (nt. Nissan Leaf kasutab CHAdeMO otsikut). Oluline on veenduda, et auto ja laadimisjaama vahel oleks ühilduvus. On võimalus kasut ka adaptereid, mis võimaldavad kasutada erinevaid laadimisstandardeid.

Lisaks tasub märkida, et näiteks USA või Hiina turule toodetud autode laadimispistikud ei ühildu Euroopa omadega (USA CCS pistik ei ole sama mis Euroopa CCS). Probleemi lahendab vastav adapter, mis on tihti päris kulukas ja tüütu kasutada. Seega tuleb kasutatud auto ostul tähele panna, kus on auto toodetud.

Elektriauto laadimine kortermaja elanikele

Sage küsimus elektriautode teemal on – kuidas toimub laadimine kui elan kortermajas? Kas lasen pikendusjuhtme aknast alla ja ühendan auto vooluvõrku? Kindlasti on inimesi, kes ka seda praktiseerivad, iseasi kui legaalne ja eetiline selline tegevus on.

Tegelikult on elektriautod ka tõusev trend korteris elavate inimeste seas. Tänaseks (aastal 2024) on laadimisvõrgustik juba igale poole hargnenud ja üldiselt sellega probleemi pole. Jällegi ei tee eelnev eeltöö liiga. Mõelge kui pikka maad ja kui tihti sõidate ning kus asuvad lähimad ja sobivaimad laadimiskohad. Üldiselt on kortermaja elenikel kolm varianti:

  1. Laadida avalikus kiirlaadijas – igapäevane kiirlaadimine pole kindlasti kõige soodsam variant ja kurnab natuke rohkem ka akut, aga on see-eest kiire. Nagu eelnevalt mainitud siis keskmise tänapäevase elektriauto korral võtab kiirlaadimine aega 17 kuni 52 minutit. Või kui laete, et täita 50 km sõiduulatust, võib laadimine võtta vaid 10-15 minutit.
  2. Laadida korteriühistu poolt organiseeritud ühislaadijas – kui sõita kortermajade vahel, on tõenäosus, et kohtate mõne ees ka parkmiskohta ühislaadijaga. Selline laadija on võimalik paigaldada enamike kortermajade juurde, tuleb suhelda korteriühistu juhiga ja sobiva lahenduse leidmisel saab selle installeerida. Laadija kasutajad saavad end laadijas identifitseerida kiibiga või telefoniga RFID abil, et laadimise eest tasuda. Ehk siis kui kortermajal juba laadimiskohti olemas ei ole, võtab selle loomine mõnel määral küll organiseerimist, aga enamast tasub end ära.
  3. Laadida töö juures – see on samuti tõusev trend. Sarnaselt korteriühistu poolt organiseeritud laadijate poolt on mitmed ettevõtted märganud, et üha enam tullakse tööle elektriautoga ja seega paigaldanud ühislaadijad parkimisplatsile. Need töötavad sama moodi nagu eelnevalt kirjeldatud – identifitseerimine toimub RFID abil. Töö juures laadimine võib olla sama mugav nagu kodus laadimine, sest saate auto tööle tulles ära parkida ja laadima panna ning lahkudes on aku jälle täis.

Muidugi pole need valikud sama mugavad nagu on seda kodulaadimine. Siiski on selge, et kui on kindel soov soetada elektriauto, elades kortermajas, siis tegelikult on võimalusi tänapäeval juba mitmeid ja enamikel juhtudel saab ilusti hakkama.

Elektriauto laadimine kodus

Kui sa ei ole just 21. sajandi Nipernaadi kes on ostnud elektriauto ja sellega läbi erinevate riikide ei sõida, degusteerides laadimisjaamasid siit ja sealt, on elektriauto laadimine kodus üks parimaid kohti. Seega on oluline, et kodune laadimine oleks võimalikult mugavalt ja efektiivselt üles seatud.

Siiani on elektriautod paljudele veel küllaltki uus teema. Sama ka laadimisega. Enam ei ole, et kütus paaki ja minek. Võivad tekkida järgnevad küsimused:

  • Kas saan oma elektriautot kodus laadida?
  • Kuidas?
  • Kaua see aega võtab?
  • Palju see maksab?

Nüüd saategi samm-sammult kõige selle kohta lugeda!

Kuidas seada üles kodulaadimine?

Tõenäoliselt esimene küsimus ongi, et kust üldse alustada? Lähme samm-sammult…

  1. Tehke kindlaks pardalaadija võimekus. Elektriauto laadimisel tuleb teada, et laadija ei ole mitte karp seinal või juhe mis sealt välja tuleb ja autosse ühendub. Eelnevad on korrektselt nimetatuna laadimisseadmed. Laadija on tegelikult autosse sisse ehitatud.
    Näiteks Hyundai IONIQ 5 elektriautol on 10,5 kW 3-faasiline autosisene akulaadija. Seega kui meie laadimisseade võimaldab laadimist võimsusel vaid 3kW, toimub laadimine aeglaselt. Laadides aga 22 kW-ga, võtab auto vastu vaid 10,5 kW ja ei kasuta ära laadimisseadme täisvõimekust.
  1. Mõelge läbi kui tihti ja kui pikka maad sõidate. Elektriautode, nagu ka telefonide puhul, soovitatakse aku eluea säilitamiseks laetust hoida 20% ja 80% vahel. Kui sõidate igapäevaselt lühikest vahemaad ja pikki sõite teete vaid üksikjuhtudel siis võib juhtuda, et
    Näiteks kui omate autot Nissan Ariya (63 kWh, sõiduulatusega kuni 400 km) ja igapäevaselt sõidate vaid 30 km. Autosisene laadija võimaldab 11 kW laadimist, mis tähendab, et 11 kW-ga laadides saaks auto aku täis (0-100%) kuue tunniga. Seega kui plaanite autot üleöö laadida võib piisada ka nõrgemast laadijast, sest igapäevaselt tuleks täita vaid 30 km sõiduulatust (alla 10% kogusõiduulatusest).
  1. Kui tugev on kodu peakaitse? Auto laadimisest võib saada enim energiat tarbiv tegevus. Eramajade puhul pole üldiselt probleemi kui peakaitse on 25 Amprit või suurem. 20 A peakaitsme puhul oleks kindluse mõttes vaja koormusjuhtimise arvestiga seinalaadijat või peakaitse üldse välja vahetada. Selle kohta lugeda siit:
    https://www.elektrilevi.ee/teenused/peakaitsme-muutmine
    Pole paha mõte sel teemal elektrikuga konsulteerida. See tuleks kasuks ka järgnevates sammudes.
  1. Laadimisseadme valimine. Vastavalt eelnevalt selgitatud parameetritele saame valida laadimisseadme. Seadmeid on mitmeid ja erinevate funktsioonidega. On väga lihtsaid laadijaid ja on ka laadijaid, mida saate telefoniga ühendada, graafiku sätestada ja tarbimist jälgida. Lihtsuse mõttes liigitame seadmed kahte kategooriasse:
    1. Paigaldatav laadija tuleb installeerida seinale ja selleks tuleb vedada juhtmeid. Sellise operatsiooni peaks ette võtma professionaal ja tuleb arvestada ka paigaldustasuga.
      Paigaldatava laadija eelis on, et seda ei pea ümber tõstma ja tihti on nendel ka erinevad targad funktsioonid nagu WiFi, Bluetooth mille abil saab laadimist kontrollida.
    2. Mobiilsed laadijad ühenduvad kas tavalisse seinakontakti või 3-faasilisse tööstusvoolu kontakti. Tänapäeval kaasneb mobiilne laadimisseade pea iga elektriauto ostuga. Enamasti on see aga üsna nõrga võimekusega. Mobiilsete laadimisseadmete eelis on see, et neid saab seinakontaktist välja ühendada ja autosse tõsta. See tuleb kasuks näiteks siis, kui peate autot laadima mitmes erinevas kohas (eeldusel, et selleks on võimalus).
  1. Valige koht kuhu laadija paigaldada ja vaadake, et juhtme pikkus oleks piisav seinakontaktist autoni ulatumiseks. Ideaalis võiks jaam olla varjus otsese päikesevalguse ja sademete eest.
  2. Nautige kodus laadimise rõõmusid!

Kodulaadija targad funktsioonid

Kõige lihtsam ja algelisem versioon on muidugi see, kui ühendan autole juhtme taha ja võtan tagant kui tekib soov või aku on täis. Selline lahendus töötab, aga pole just kõige optimaalsem energiatarbimise ja laaditava aku eluea suhtes. Õnneks on tänapäeval seadmed programmeeritavad, mis võib meid mitut pidi aidata. Mis on kodulaadija targad funktsioonid?

Muidugi nagu eelnevalt selgeks tehtud, on laadija tegelikult autosse sisse ehitatud. Seega mõnel juhul on võimalik kasutada väga algelist laadimisseadet ja kasutada mõnda kolmanda osapoole appi, et suhelda auto pardalaadijaga ja seadistada targad funktsioonid läbi appi.

  • Kaugjuhitavus – võimalus laadimisseadet appi abil nutiseadmest kontrollida ja jälgida. Saame anda käsu laadimise alustamiseks ja lõpetamiseks või statistikat jälgida.
  • Graafikupõhine laadimine – saame laadimise sätestada sobivale ajale või vastavalt elektrihinnale. Nii saame hoida kokku ja olla kindlad, et ei teki ülekoormust vooluahelale.
  • Koormusjuhtimisega laadimisseadmed kaitsevad jällegi vooluahela ülekoormuse eest. Sellist seadet võivad vajada madala peakaitsme tugevusega kodud.
  • Hääljuhtimine – kasuta seadme kontrolliks häälassistenti nagu Siri või Alexa.
  • RFID identifikatsioon – kui laadijal on mitmed kasutajad, kes laadimise eest eraldi maksavad, on võimalik igal inimesel oma laadimissessioon kiibi või telefoni abil identifitseerida.
  • Dünaamiline laadimine – seade laeb akut vastavalt aku laetusele, võrgupiirangutele ja taastuvenergia olemasolule.
  • Integratsioon päikesepaneeliga – kasuta päikeseenergiat mil iganes võimalik.
  • Energiahind reaalajas – jälgi hetkelist energiahinda ja vali laadimisajad vastavalt sellele.
  • Vehicle-to-grid (V2G) – saada üleliigne energia sõidukist võrku tagasi, et teenida võimalik kompensatsioon.
  • Laadimisajalugu ja analüütika – jälgi eelnevaid laadimisi, energiatarbimist ja maksumust ning analüüsi neid.
  • Aku diagnostika – saa ülevaade aku eluea kohta.
  • Häireteavitus – saa teavitusi potentsiaalsetest ohtudest või häiretest kaabliga või seadme endaga.

Enamasti kehtivad need funktsioonid vaid paigaldatava (mitte mobiilse) laadija kohta. Kui midagi siit nimekirjast eriti kõnetab, tuleks seadme soetamisel selle kohta küsida. Tihti on tarkade funktsioonidega seade kallim, küll aga võib see investeering pikas perspektiivis ära tasuda.

Soovitused laadimiseks

Mis oleks mõned lihtsad sammud või tähelepanekud kui soovite aku eluiga pikendada ja hoida laadimise arvelt raha kokku? Järgnevad sammud tuleksid kindlasti kasuks:

  1. Ära lae iga kord 100%-ni. Eluea pikendamiseks hoia aku laetust 20% ja 80% vahel.
  2. Proovi ajastada laadimist elektri soodushinna ajal.
  3. Ära jäta autot 80%+ laetustasemele pikalt seisma.
  4. Talvel väldi aku laetuse langemist alla 20%.
  5. Võimalusel sätesta laadimisjaamale automaatne graafik.
  6. Lae pigem tihti ja vähe kui harva ja palju.
  7. Hoia laadimiskaabel puhtana. Otsikusse sattunud vesi ja muld ei ole hea.
  8. Eelista alati kodulaadimist! Elektriauto laadimine DC kiirlaadijaga on küll kiire, aga kallis ja akule koormav.

Kodulaadijate TOP 10

Loodetavasti on nüüd selgem kuidas toimub elektriauto laadimine. Oled valmis kodulaadijat soetama? Järgnev on nimekiri parimatest kodulaadimsseadetest. Need on teada ja testitud kvaliteetsed valikud teie elektriauto jaoks.

1. Tesla kodulaadija

Kui autoks on Tesla, siis on ka kodulaadijaks kindlasti parim variant Tesla laadija. Kaabliga lähenedes tuleb laadimispesa kate automaatselt lahti ja tuleb otsik vaid sisse pista, pole vaja menüüs nuppe vajutada ja aega kulutada. Tesla kodulaadija ühildub ka pea kõigi teiste autodega.

– Võimsus kuni 22 kW.
– Kuni 71 km sõiduulatust tunnise laadimisega.
WiFi ühilduvus.
– Ühilduvus Tesla appiga.
– Kaabli pikkus 7.3 m.
Garantii 4 aastat.

2. VOOL kodulaadija

Eestis arendatud, toodetud ja kiidetud laadimisseade. VOOL kodulaadija on ilusa disaini ja mitmete funktsioonidega kvaliteetne seade.

Eestis toodetud.
– Võimsus kuni 22 kW.
– Kaabli pikkus 6.5 m.
– Erinevad värvilahendused.
Garantii 3 aastat.
– 4G, WiFi, Ethernet, Bluetooth ja appiga ühilduvus.
OCPP tugi.
– Automaatne börsihinna tuvastus.
– Võimalus lisada: VOOL LMC (Load Management Controller) koormusjuhtimine.

3. Wallbox Pulsar Plus/Pulsar Max

Wallbox Pulsar on kompaktne ja vastupidav variant teie sõiduki laadimiseks. Sellel on mitmed funktsioonid nagu näiteks hääljuhtimine. Üldiselt on Pulsar Plus ja Pulsar Max väga sarnased mudelid, kus Pulsar Max on mõningate uuendustega vastupidavuses ja välimuses.

– Võimsus kuni 22 kW.
– Väike ja kompaktne.
– Kaabli pikkus 5 m (võimalus osta 7 m).
– WiFi, Bluetooth ja myWallbox appiga ühilduvus.
– Ühilduvus Amazon Alexa ja Google Assistant hääljuhtimisega.
– Võimalik lisada: PowerBoost dünaamiline koormusjuhtimine.
Garantii 3 aastat.

4. SPARK LINE 32 mobiilne laadija

Teile meeldib kasutada autoga kaasas olevat laadimisseadet, aga see pole piisavalt kiire? Antud mobiilne laadija on originaalse mobiilse laadija asendamiseks hea valik, kui tööstusvoolu pistik on juba olemas. Pole vaja juhtmeid vedada ega laadijat paigaldada, antud seadme saab ühendada standardsesse CEE 3-faasilisse pistikusse ja autot mugavalt laadida. Lähete maale ja soovite 22 kW võimsusel laadida? Võtke seade kaasa, ühendage CEE pistikusse ja probleem lahendatud. Muidugi tuleb vaadata, et peakaitse seda lubaks.

– Võimsus kuni 22 kW.
Mobiilne, ei vaja paigaldust.
– Ühilduvus standardse CEE tööstusvoolu pistikuga. Kasuta kus iganes on võimalus.
Veakoodide kuvamine.
Maksimaalse laadimisvoolu seadistamise funktsioon.
– Kaabli pikkus 5 m.
– 4 aastane garantii.

5. Zaptec GO

See Norras ja Rootsis auhindu võitnud laadimisseade katab jällegi kõik vajadused. Zaptec Go on stiilne ja sellel on erinevad funktsioonid, mis muudavad laadimise efektiivseks.

– Võimsus kuni 22 kW.
– Kerge ja kompaktne (1.3 kg).
Stiilne, erinevad värvilahendused.
Eco-mode.
– WiFi, 4G ühilduvus.
Appiga ühilduvus.
Koormusjuhtimise funktsioon.
Garantii 5 aastat.

6. DEFA Power

Norras parima laadija tiitle võitnud DEFA Power on kindel valik mitmete funktsioonidega.

– Võimsus kuni 22 kW.
6 m laadimiskaabel.
– Võimalus lisada Defa Balancer koormusjuhtimisseade.
– Defa Poweri app Defa PowerSmarti funktsioonidega.
Garantii 5 aastat.
– Integreeritud ekraan.
– Automaatne börsihinna tuvastus.

7. Schneider EVlink Home

Üks soodsamaid variante turul mis võib katta kõik teie kodus laadimise vajadused.

– Võimsus kuni 11 kW.
5 m laadimiskaabel.
– Integreeritud DC-rikkevoolukaitse.
– Soodne.
Koormusjuhtimise arvesti.
Garantii 2 aastat.

8. Webasto Pure II 22 kW

Kindlasti olete kuulnud Webasto eelsoojenditest. Elektriautode müügile tulekuga on nad ka kodulaadijaid tootma hakanud. Webasto laadija on lihtne ja kindel valik.

– Võimsus kuni 22 kW.
– Kaabli pikkus 4.5 m.
– Integreeritud (DC) alalisvoolu rikkevoolukaitse.
Garantii 5 aastat ainult Eestis müüdud laadijatele.
– Tuntud Webasto Saksa kvaliteet.

9. ABL Wallbox eMH1

Kui otsite midagi lihtsat ja kvaliteetset ning ei näe vajadust laadida kiiremini kui 11 kW, siis võib ABL Wallbox olla just õige valik teile.

– Võimsus kuni 11 kW.
– Kaabli pikkus 6.35 m.
– Integreeritud (DC) alalisvoolu rikkevoolukaitse.
Garantii 2 aastat.

10. Autotootja enda laadija

Alati on ka kindel valik osta autotootja enda poolt pakutav laadimisseade, mida saab koju paigaldada. Nagu eelnevalt mainitud tuleb pea kõigil uuematel autodel kaasas ka mobiilne laadija, mida tavalisse seinapistikusse ühendada. Kui aga soovite koju paigaldada midagi, mis laeks natuke kiiremini ja kannaks sama firmamärki, võib ühendust võtta ka autotootjaga ja küsida mida nad pakuvad.

Laadimise planeerimine

Elektriauto laadimise planeerimine võib aidata säästa raha ja pikendada aku eluiga. Paljud elektriautod võimaldavad seadistada laadimisaja, et kasutada ära soodsamaid elektrihindu või vältida tipptunde. Samuti oleks soovitatav vältida aku täielikku tühjenemist ja laadimist, kuna see võib mõjutada aku eluiga.

Kokkuvõte

Elektriauto laadimine on protsess, mis nõuab teatavat planeerimist ja arusaamist erinevatest võimalustest. Oluline on valida õige laadimisviis, arvestades oma sõiduharjumusi ja vajadusi. Samuti tuleb tähele panna laadimiskiirust, maksumust ja laadimisvõimaluste ühilduvust. Õige teabe ja ettevalmistusega on elektriauto laadimine lihtne ja mugav protsess.