Elektriautod Eestis
2022. aastal lisandus Eesti registrisse 1243 elektriautot, mida on 53.8% rohkem kui 2021. aastal. Uute sõidukite osakaal oli 60,63%. Ettevõtluse kasutamiseks nendest 180 elektriautot.
TOP15 - populaarsed elektriautode mudelid 2022. aastal:
Populaarsed elektriautode margid 2022. aastal:
| Tesla |
221 |
| Audi |
176 |
| Mercedes-Benz |
102 |
| BMW |
88 |
| Nissan |
87 |
| Skoda |
87 |
| Porsche |
65 |
| Hyundai |
63 |
| Renault |
57 |
| Volkswagen |
57 |
| Kia |
42 |
| Volvo |
39 |
| Peugeot |
37 |
| Citroen |
26 |
| Dacia |
16 |
| Cupra |
10 |
| Fiat |
9 |
| Ford |
9 |
| Toyota |
9 |
| Jaguar |
8 |
| Mazda |
8 |
| Polestar |
7 |
| Opel |
6 |
| DFSK |
3 |
| Subaru |
3 |
| Lexus |
2 |
| MINI |
2 |
| Mitsubishi |
1 |
| Smart |
1 |
* Sõidukite statistika andmed 1. jaanuar 2023 seisuga. Transpordiamet.
Viimati lisatud elektriautod:
Kuna elektriautode aku on integreeritud auto põhja põrandasse, viib see auto raskuskese parema juhitavuse ja turvalisuse huvides madalamale, jättes rohkem ruumi sõitjatele salongis.
Elektriauto on oma ehituselt väga lihtne, on ka ülalpidamiskulud ja hoolduskulud madalad. Keskmiselt on elektrimootoris on umbes 5 liikuvat/kuluvat osa, tavaauto mootoril seevastu sadu. Pole tarvis õlivahetust ega käigukasti hooldust. Ainuke kulu on seondub akuga. Elektriauto kilomeetri hind on mitu korda odavam kui sisepõlemismootoriga autol.
Elektriauto on sõiduk, millel on elektrimootor ja mille toiteks on välise toiteallikaga laetav aku. Selliseid sõidukeid on kahte põhilist tüüpi: akutoitega elektriauto (BEV - battery electric vehicle) ja pistikhübriid (PHEV - plug-in hybrid electric vehicles).
Akutoitega elektrisõidukeid käitatakse üksnes akus salvestatud elektri abil. Neid tuntakse ka kui puhtalt elektrilisi sõidukeid. Neid laetakse ühendades sõiduk välise elektriallikaga, milleks võib olla tavaline elektripistik, spetsiaalne laadimisseade või üks paljudest üle riigi leiduvatest avalikest laadimisjaamadest. Aku taaskasutab ja salvestab ka auto pidurdamisel pidurite poolt toodetud energiat, mida nimetatakse regeneratiivpidurdamiseks (rekuperatiivpidurdamiseks). Sellised autod ei tooda summutitorust väljuvaid heitgaase.
Akutoitega elektrisõidukid sobivad eelkõige inimestele, kes saavad neid öösel kodus või tööl laadida ja kes reisivad enamasti aku sõiduulatuse raadiuses.
Sellised autod on näiteks: Hyundai Kona, BMW i3, Hyundai Ioniq, Kia Soul, Mitsubishi i-Miev, Nissan Leaf, Renault Zoe, Tesla Model S, VW e-Golf jpt.
Elektriauto eelised
- Peaaegu hooldusvaba - madalad hoolduskulud. Akutoitega elektriauto mootoril on umbes 20 liikuvat osa, samas kui tavalisel bensiini- või diiselautol on neid umbes 2000. Teil pole vaja õli vahetada ega muretseda õlifiltri, õhufiltri, käigukasti, veorihmade ega süüteküünalde pärast. Rekuperatiivpidurdussüsteem hoiab ära pidurite kulumise.
- Väga tõhus linnas. Regeneratiivpidurdamine taastab ja salvestab energiat iga kord, kui aeglustute, ja te ei kasuta liikluses seistes energiat (elektriautod ei vaja liiklusummikus energiat).
- Puuduvad heitgaasid - elektriauto ei saasta keskkonda
- Väiksem müra
- Väike sõidukulu - 100km sõidukulu on umbes 1.60€
- Töökindel - elektriauto on lihtne ja töökondel
- Lihtne kasutada ja pikk kasutusiga
- Tasuta parkimise võimalus
Elektriautoga sõitmine on peaaegu sama kui bensiini- või diiselautoga sõitmine, kuid inimesed märkavad sageli järgmist:
- Neil on suur pöördemoment – elektrisõidukid kiirendavad kohalt kiiresti ja sujuvalt. Kuna elektriauto ei pea erinevaid käike läbi käima, saab see rakendada täisvõimsust kohe, kui gaasipedaali vajutate.
- Kui vaiksed nad on – auto muusikasüsteem kõlab suurepäraselt ja vestlused reisijatega on palju lihtsamad.
- Neil on parem juhitavus. Akupakkide kaal asetab elektrisõidukite raskuskeskme madalamale, seega on neil tavaliselt parem juhitavus ja on vähem tõenäoline, et nad üle katuse käivad.
- Pidurdamine on teistsugune. Regeneratiivpidurdamise süsteem tähendab seda, et auto hakkab aeglustuma niipea, kui jala gaasipedaalilt tõstate.
Elektriauto miinused:
- Autode hind - tänu kallitele akudele, mis võivad moosutada poole auto hinnast. Akutoitega elektrisõiduki ostmisel võib see olla kallim kui samaväärne bensiinil või diislil sõitev auto, eriti just uut autot ostes.
- Akude laadimisel suur ajakulu - võrreldes tanklas auto tankimisega. Laadimine võib võtta 20 minutit või 8–10 tundi sõltuvalt kasutatavast akust ja laadijast. Pikamate reiside korral peate võib-olla planeerima, kus peatuda ja uuesti laadida.
- Väike sõiduulatus - talvisted oludes võib väheneda läbitav vahemaa pea poole võrra
- Hetkel veel väike mudelite valik
Kui kaua võtab aega elektriauto laadimine?
Elektriauto laadimiseks kuluv aeg sõltub auto aku mahust ja laadimispunkti võimsusest, kuid selle väljaselgitamine peaks olema üsna lihtne ja üsna lihtne arvutus. Näiteks kui teie autol on 70 kW aku ja see on ühendatud 7 kWh laadijaga, kulub tühjast täis laadimiseks kümme tundi.
On tõsi, et elektriauto akud kaotavad aja jooksul oma mahtu ja mida sagedamini neid laaditakse, seda kiiremini see juhtub. Siiski on oluline mõista, et kõik laadimised ei ole ühesugused ja auto laadimisviis on aku tööea säästmisel palju olulisem kui laadimissagedus.
Mida soovite vältida, kui teie auto kasutamine võimaldab, on regulaarne laadimine kuni 100% ja aku tühjenemine kuni 0%. See on kiireim viis aku eluea lühendamiseks. Selle asemel proovige akut laadida kuni umbes 80% ja ärge laske sellel enne laadimist alla 20%, kui võimalik.
Tänapäeval on enamikul elektriautodel kaasas nutitelefonirakendused, mis võimaldavad piirata vooluhulka, mida auto võtab, kui see on ühendatud, ning see peaks aitama teil hallata skaala maksimaalset otsa.
Kas elektriautod on keskkonnale paremad?
Paljude potentsiaalsete elektriautojuhtide jaoks on see miljoni dollari küsimus, kuid see on ka see, mille üle on ilmselt kõige rohkem vaidlusi. Võib kindlalt öelda, et elektriautod parandavad kindlasti meie kohalikku keskkonda. Kui süsihappegaasi hetkeks ignoreerida, paiskavad bensiini- ja diiselautod välja kõikvõimalikud muud saasteained (lämmastikoksiidid, vingugaas, tahked osakesed jne), mis saastavad atmosfääri ja võivad läheduses viibijatele hingamisraskusi tekitada. Suuremat pilti vaadates - kuna fossiilkütuste varud ammenduvad, ei jää elektritootjatel muud üle, kui liikuda rohkemate taastuvate energiaallikate poole, nii et elektrijaamade keskkonnasäästlikumaks muutumisel muutub ka elektrimootor.
Laetavad hübriidelektrisõidukid / pistikhübriid (PHEV)
Laetaval hübriidelektriautol on kahte tüüpi mootorid – elektrimootor ja aku, mida saab laadida välisest toiteallikast, ja sisepõlemismootor, mis kasutab kütusena bensiini või diislit.
Enamik hübriidautosid käivituvad ja sõidavad ainult elektrirežiimis kuni enamus akus salvestatud energiast on ära kasutatud, pärast seda võtab bensiini- või diiselmootor automaatselt üle. Regeneratiivpidurdus laeb akut mõlemas režiimis. Tugeva kiirendamise ajal, nagu näiteks järsust mäest üles sõitmisel, töötavad bensiini- või diiselmootor ja elektrimootor koos, et vältida aku üleliigset tühjenemist.
Mõned laetavad hübriidelektrisõidukid kasutavad väikest bensiinimootorit elektrienergia tootmiseks, mida tuntakse sõiduulatuse suurendajana, et elektrimootorit toita, kui aku laetus väheneb alla teatud taseme. Laetavate hübriidelektrisõidukite sõiduulatus ainult elektrirežiimis erineb mudeliti märkimisväärselt. Mõned suudavad sõita ainult 15–20 km, mõned uuemad mudelid võivad sõita 60 km või rohkem.
Laetavad hübriidelektrisõidukeid sobivad eelkõige inimestele, kes saavad autot öösel kodus või tööl laadida ja kes reisivad enamasti aku sõiduulatuse raadiuses.
Sellised autod on näiteks: Audi A3 e-tron, Mitsubishi Outlander PHEV, Toyota PlugIn Prius jt.
Võrreldes bensiini- või diiselmootoriga sõidukiga on laetaval hübriidelektrisõidukil madalamad ülalpidamiskulud ja väiksem keskkonnamõju, kui teete enamiku sõitudest elektrisõiduki režiimis. Laetavad hübriidelektrisõidukid võivad olla ostmisel kallimad kui nendega võrdsed bensiinil ja diislil sõitvad autod. Kun neil on bensiini- või diiselmootor, on hoolduskulud tõenäoliselt umbes samad kui tavalistel sõidukitel. Nagu akutoitega elektrisõidukite puhul, rekuperatiivpidurdus hoiab ära pidurite kulumist. Paljusid laetavaid hübriidelektrisõidukeid ei saa kiirlaadida.
Hübriidautod
Hübriidautod, mis ei ühendu laadimiseks välise elektritoite allikaga, ei ole elektriautod. Akut laetakse bensiini- või diiselmootoriga ja rekuperatiivpidurdusega. Hübriidid on efektiivsemad kui tavalised bensiini- või diiselmootoriga sõidukid ja need toodavad vähem heitmeid.
Elektriauto aku
Elektriautode akud on keerukad seadmed, mis on kavandatud paljusid aastaid vastu pidama. Enamikul uutel elektriautodel on akudel garantiid, mis annavad garantii teatud ajaperioodiks (tavaliselt 5–8 aastat, mõnikord kauem) või distantsiks (nt 100 000 km).
Aja jooksul väheneb elektrisõiduki aku võimsus järk-järgult, mida rohkem seda kasutatakse, nagu mobiiltelefonide puhul. See võib juhtuda ka siis, kui sõiduk on pargitud ja seda ei kasutata. Kui elektrisõiduki aku ei paku enam piisavat sõiduulatust – tavaliselt pärast paljusid aastaid – saab seda uuendada või asendada. Mõnikord on võimalik välja vahetada vaid aku surnud elemendid. Kui aku on vaja täielikult välja vahetada, võib teil olla võimalik enda elektriauto sõiduulatust suurendada, paigaldades uue suurema võimsusega aku.
Kuigi uus aku on kallis ja maksab mitu tuhat eurot, on elektriautod kulutõhusad isegi siis, kui aku vahetamist arvesse võetakse.
Proovisõit / demokeskus
2013. aastal avas Teaduskeskus AHHAA (Tartus) Eesti esimese elektriautode demokeskuse, kus külastajad saavad võrrelda elektri- ja sisepõlemismootoriga autosid ning ka ise elektriautoga proovisõitu teha. Kohapeal on võimalik autosõitu simuleerida interaktiivsel elektriauto simulaatoril, millel on rool, pedaalid, käigukast jm. Seletatakse lihtsalt lahti, kuidas töötab elektriauto mootor, ülekandesüsteem ja kuidas akusid laetakse. Kõikidel külastajatel on võimalik teha laupäeviti ja pühapäeviti proovisõitu Nissan Leaf ja Mitsubishi i-MiEV elektriautodega. Rohkem infot leiad Teaduskeskus AHHAA kodulehelt. NB! AHHAA teaduskeskuses pole enam võimalik teha proovisõitu elektriautodega ega sõita ka elektriauto simulaatoril.
Elektriautod ühissõidukite rajal
1. mail 2015 jõustus uus "Liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus", mis lubab täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukitel kasutada liiklemiseks ühissõidukite rada.
Vaata lisaks
Elektriauto on sõiduk, mis osaleb tavaliikluses, kuulub sarnaselt teistele autodele registreerimisele riiklikus registris ning kindlustamisele kohustusliku liikluskindlustuse ja vabatahtliku sõidukikindlustusega (kasko).
Mõisted
BEV - akutoitel elektrisõiduk (battery electric vehicle)
HEV - hübriidelektrisõiduk (hybrid electric vehicle)
PHEV - pistikhübriid (plug-in hybrid electric vehicle)
